Metsikud taimed toidulaual

Mäletan juba lapsepõlvest, kuidas hanede huiked tähistasid kevade saabumist – mitte lume sulamine, vaid just hanede tulek. Nüüd vaatan ka teisi märke:  esimesed naadid  ninasid välja pistmas,  vahtra õiepungad,  angervaksa võrsed. Aga siiani ootan igal aastal hanede ametlikku kinnitust.

Autor: Maret Allikas
Instagram: @filipendula.ulmaria

Pildi autor: Höije Nuuter

Läänemaale saabub tavaliselt kevad hiljem kui sisemaale, sest meri soojeneb aeglasemalt kui maismaa, sügised on see eest pikemad.  Mereline kliima mõjutab palju ka siinset taimestikku, andes võimaluse kasvada taimedel, kes eelistavad pehmemaid talvesid, nagu näiteks  must leeder, rand-kikkaputk, salukõdrik, rand-õisluht jpt.

Kust metsikuid taimi otsida?

Olen elanud Haapsalus üle 13 aasta ning selle aja jooksul on mul välja kujunenud oma lemmikkohad. Nõva  oma pikkade liivarandade ja  halli samblikuga kaetud männimetsa alustega. Sümboliseerides minu jaoks mere ja metsa kohtumispaika, kus pärast meretuule ja  tormi sissehingamist saan minna metsa alla varju.

Paralepa mets, mis asub kohe linnapiiril, on tõeliselt mitmekesine: valgusküllasest  männikust tiheda sarapuu alusmetsaga segametsani.  Metsalagendikud magusate muulukate, kaunite käpaliste, kollaste nurmenukkudega. Kindlasti ei saa mainimata jätta mitmekesiseid rannaniite, kus taimedel on veidi soolakas maitse.

Eelista kohalikku välismaisele

Minu kahest kirest – loodus ja toit – on aja jooksul kujunenud üks: metsikud taimed toidulaual. Mulle meeldib taasavastada esivanemate tarkust, eksperimenteerida erinevate  maitsenüanssidega, mida saan korjata enda kodu lähedalt.

Väärtustan just enda lähiümbruses kasvavat,  võimalusel eelistan kohalikku välismaisele. Võõramaistele supertoitudele, proovin alati leida alternatiive. Neile kõigile on olemas samaväärne või parem kohalik taim, mis suure tõenäosega kasvab sulle 100 km raadiuses.  Minu selle kevadiseks lemmikuks on  mesise maitsega vahtraõied, mida lisan värskele salatile, millest ei puudu ka raudrohu, salukõdriku, võilille ja naadi lehed.

Sellest hobist on aja jooksul välja kasvanud minu sissetuleku allikas. Teen valitud ettevõtetega koostööd, pakkudes neile võimalust kasutada oma tegevuses metsikute taimede nüansse. Olen korjanud Eesti tipp restoranidele taimi, et nad saaksid magustoitudele lisada noori angervaksa võrseid, (meenutavad maitselt mõrumandlit) kasutada noori männikäbisid metsiku laimi asemel, rabarberi asemel jaapani kirburohu noored võrsed jne.

Mida taimi korjates jälgida?

Taimi loodusest korjates jälgin alati, et ei võtaks ühelt taimelt või kasvukohalt liiga palju. See tähendab, et vahel ütlen ka oma tellijatele, et nende soovitud koguseid ei ole võimalik saada. Loodus on aga mitmekesine, kui üht taime pole saada, on olud soodsad teisele. Kõiki taimi ei saa muidugi patta panna, aga valikuvõimalused on tegelikult palju laiemad kui enamik inimesi arvab.  Teen pidevat koostööd restoranidega, pakkudes neile uusi alternatiive ja ideid. Nii näiteks saigi ühes toidus asendatud  koriander mere ääres kasvava rand-õisluhaga. Maitse on koriandriga väga sarnane, samas palju pehmem ja kergelt soolakas.

Soovitan alustada tuttavate taimede lisamist oma toidule ja liikuda vaikselt edasi keerukamate juurde. Võilille ja nõgest on lihtne ära tunda ning neid võib lisada suvi läbi salatitele, kotlettidele, smuutidele, pannkookidele jne. Kindlasti tasub olla tähelepanelik ja teha kindlaks enne söömist ega taim pole mürgine või kas ta vajab mingisugust töötlemist. Kõik roheline pole ei maitsev ega tervislik, aga just see muudabki taimede maailma minu jaoks põnevaks.

Head avastamisrõõmu!